2023. aasta kokkuvõte

Seda aastat on kuidagi raske kokku võtta, sest justkui on palju asju tehtud ja nähtud, samas aga on selline koha peal sammumise tunne. Aasta algas üsna rahulikult, kuid kevadest saadik oleme hobustega hädas olnud erinevate terviseprobleemidega, millel ei paista lõppu olevat…

Tahaks öelda, et 2023. on rohkem olnud isikliku arengu aasta. Oleme meeletult palju õppinud, arenenud, peaga vastu seina jooksnud, veel õppinud… ning loodetavasti läheme järgmisele aastale vastu teadlikumate tallipidajate ja hobuseomanikena. 🙂

Aasta algas kohe terviseprobleemidega – mitmel hobusel oli kiilumädanik, mille ravimisega tuli igapäevaselt tegeleda.

Samuti sai meile selgeks, et eelmisel aastal kogemata 🙂 ostetud miniponile on kaaslast vaja, kellega koos dieeditada, niisiis hakkasime ka ponide müügiturul silma peal hoidma. Märtsis liitusidki meiega kaks poni, kellest üks polnud teps mitte planeeritud, aga no kuidas sa siis saarelt pooltühja treileriga tagasi tuled. 🙂 Ponid olid alguses kolimisest meeletult stressis ja kaotasid kaalu, mis tekitas omakorda meile parajat südamevalu, kuid õnneks ühel hetkel nad siiski harjusid üksteisest eraldi olema ning praeguseks on nad korralikult kasvanud ning igati toredad tegelased.

2023. aastat jääb meenutama krooniline ajapuudus ja hunnik lõpetamata töid, sest ööpäevas on endiselt vaid 24 tundi, millest tihti jääb väheks. Kui palju puhkepäevi sai ohverdatud mingi “tulekahju” likvideerimisele, ei jõua isegi kokku lugeda… eks pooleli jäänud projektid teevad meele mõruks, kuid mis teha – kõike ei jõua. Tegelikult, kui hästi järele mõelda, siis tehtud sai küll ja veel ning vaadates, kui õnnelikud on hobused, siis süda täitub rõõmuga ning kurvastamiseks põhjust ei leiagi.

Esimese suurema projekti võtsime ette kohe varakevadel – vahetasime välja ratsaplatsi pinnase, mis jäi möödunud aastal pooleli. Vana pinnas sai osaliselt ära kooritud, mille laotasime laiali koplite väravatesse ja jootmiskohtadesse, et vältida mudaste mülgaste tekkimist. Mudaseid mülkaid see aasta enam tõepoolest ei olnud ning hobused nautisid täiel rinnal soojal liival peesitamist. Murphy seadusele kohaselt, kui uus pinnas tasandatud ja silutud sai, siis suri platsi kastmispump ära ning ikka üsna pikalt ei saanud platsi kasutada, sest uus liiv tahab vajuda ja korralikult kastmist saada enne, kui kandma hakkab. Kui aga pump remondist tagasi jõudis ning kambaga tekstiil sai lisatud, siis sai juba päris hea asja.

Juunis saime teate, et on oodata neljajalgset perelisa! Kahjuks jäi kolmest ratsahobuse märast tiineks vaid üks, kuid kogu see teekord on meie jaoks olnud hindamatu väärtusega – oleme väga palju õppinud ning järgmisele hooajale lähme palju targemana vastu. Alguses olime küll üsna õnnetud, kuid järelikult polnud ette nähtud ning uuel aastal uue hooga!

Suvised kuumalained olid stressirohked. Proovisime hobuste olemist leevendada neid igapäevaselt jahutades ning vedeliku tarbimist suurendada neile “suppi” söötes.

Järgemööda oleme uuendanud ka karjuseid ning vahetanud vanu linte uute vastu, nüüdseks juba ilmselt mitukümmend kilomeetrit… Sinised lindid on paremini nähtavad nii hobustele, kui ka metsloomadele, samuti on need vastupidavamad. Talvekoplitel said kõik lindid välja vahetatud, suvekarjamaad on veel osaliselt vaja teha.

Juulis sai soetatud 400 uut karjuseposti ning 13ha suurusele alale kaks uut karjamaad ehitatud. Oli plaanis ka sinna esialgu üks varjualune ehitada, kuid nagu ikka – kui inimene plaanib, siis jumal naerab ning ehitus lükkub järgmisesse aastasse. Hobused käisid karjamaal söömas vahetustega, vastavalt ilmale.

Augustis liitus meie hobuperega uus kodanik, kes loodetavasti kingib meile mõne toreda varsa. 🙂 Toscana kohanemine ei olnud kerge, ta oli alguses ikka väga stressis, kuid nüüdseks on ta ennast mõnusalt sisse seadnud ja tunneb ennast hästi!

Lisaks uue hobuse kolimisstressiga tegelemisele olime hädas ka kiinidega, keda oli sellel aastal metsikult… kiireim lahendus oli kõikidel hobustel miniklipperiga karvad maha ajada, mida tuli samuti pea igapäevaselt teha.

Septembri lõpus saime viimaks ometi platsile korraliku valgustuse – lambid ja postid olid juba aasta varem ostetud ning kraavidki kaevatud, kuid enne tuli talv peale, kui meie valguse saime. Sellelgi aastal jooksime ajaga võidu ning äpardustest puudust ei tulnud, aga praktiliselt keset ööd valmis ta sai ning pealekauba veel väga hea! Kes see muu koera saba kergitab, kui mitte koer ise. 😉

Oktoober möödus töölainel, kuid november oli üks lõputu õudus hobuste terviseprobleemide osas. Pakkisime sandiklubi autosse ning sõitsime Lätti veterinaar Stefanija Pankova juurde, seejärel maadlesime koolikutega.

Detsember on olnud kahtlaselt rahulik ja mõnus. Saime puhata ja akusid laadida, mida peale sellist hullumeelset aastat oli väga vaja. Leidsime lõpuks aega ka ponide varjualune valmis ehitada, mis sai tegelikult juba suvel katuse peale, kuid seinteni me lihtsalt ei jõudnud – kogu aeg oli vaja mõnda “tulekahju kustutada”. Üks varjualune ootab veel paari rida laudu, kuid küll me selleni ka jõuame – hetkel, mil meil on olnud vabad päevad, ei ole ilm üldse õues toimetamist soosinud.

Äärmiselt südantsoojendav on, et meie hoolde on sellel aastal mitu uut hobust usaldatud, kes on kõik nii toredad ja isemoodi tegelased ning kellega on puhas rõõm tegeleda. Uute hobuste vastu võtmine on alati natuke stressirohke, eriti, kui hobused kolivad tallist esimest korda meie juurde vabapidamisele – õnneks on kõik hästi kohanenud ja ennast mõnusalt sisse seadnud. Eriti tore on kuulda seda, et mõni endine klient on meid soovitanud või on meie tegemisi sotsiaalmeedias märgatud. 🙂 Oleme väga tänulikud kõikidele usalduse eest!

Lisaks täname südamest kõiki, kes on meid sellel aastal nõu ja jõuga aidanud – neid inimesi on nii palju, et kõiki ei ole võimalik nimeliselt välja tuua, alustades headest sõpradest kuni võõrasteni välja!

Uueks aastaks ei julgegi endale väga suuri eesmärke panna, sest sellel aastal saime juba pettumust tunda, kuna ei jõudnud kõike valmis, mida vaimusilmas ette kujutasime. Üldises plaanis aga sooviksime platsi veel paremaks saada, vähemalt ühe varjualuse juurde ehitada, jätkata karjuste uuendamisega ning hakata lõpuks ka inimeste tingimusi parandama. Loodame ka beebid tervelt vastu võtta ning uued tiinused kinnitada.

Soovime omalt poolt kõikidele toredat vana-aasta lõppu ja ilusat uut aastat!